Kui protsessi kõrvalt (eemalt vaadata), siis meenutab see väga ebaühtlast lainetust.

Esmane reaktsioon: ohoo, puha hardustehnoloogid, kas see on ikka see, mida ma sellesügistalviseks uudishimu rahuldamiseks kasutada otsustasin.

aga mis siis, pusida on ju tore tegevus

Miks ma üldse sellele kursuse tulin uudishimu e-teemade suhtes rahuldan ma eelkõige sügistalvisel perioodil. Mida ma tahtsin – selgust ja konkreetset väljundit (valmis asi, mid kasutada ka saab). Kuidas protsesse kulges? Aga mis siis kui minna mõnda teist teed mööda?

Koolelu keskkond ehmatas ära, väga üldharidusekeskne esialgselt vaadates ( ei suutnud tuvastada ainetest ühtegi :-) oma ainet). Algus siiski lihtne (profiil, materjalide lugemine, kommentaarid jne).

Standardid, pädevused – uuuhhhh. Mille abil ikka pädevusi mõõta? Paberite? Või siis elektroonilise info abil? Olen südamest tüdinenud paberite põhjal inimese üle otsustamisest (õpetajate atesteerimine seda ju teatud määral on). Samas on ju hea, kui mingid mõõtühikud olemas on. Rõõmus äratundmine tuli alles viimasel ajal, kui lugesin Mardi tekstist eri ajastute õpetajate pädevuslikust erinevusest (digi… ).

Mida sain sellest, et pädevused läbi lugesin – ei miskit uut, aga …. kiitsin ennast selle eest, et läbi lugesin –> kas need on nüüd need tahtelised protsessid või?

Ja siis tuli seisak. Argielu ujutas üle. nagu märkasin, oli ka kursusel mingi passiivsuse periood. Süümekaid oli. Kuan kasutan ikka ja jälle ajaplaneerimises ABC meetodit, siis tuleb tõdeda, et e-kursus jäi kuskil D või E kanti. Samas kasutasin oma vana kogemust – kui kätte võtan, teen ikka ära ja tunduvalt kiiremini kui regulaarse usinusega tegutsedes.

Erinevate keskondade/vahendite uurimise kallale asusin kohe isuga, kuid millegipärast ei jagunud vaimustust pikalt. asjad on ju tänapäeval ajutised. Huvitav, mis jääb, mis kaob? Vähemalt selle sai selgeks, millistel erinevatel eesmärkidel e-portfooliot on võimalik koostada. Ja nii nagu kingapoeski ikka avastan – mul on kahtlaselt kallis maitse (ikka meeldisid enam kommertsvõimalused). Selgemaks hakkas saama, mida tahaksin tegelt teha (ehk kuhu ja kuidas oma e-portfoolio üles ehitada).

Asi hakkab huvitavamaks kiskuma – vidinaid vaja paika panna. JA siinkohal tunnen end abituna küll. WordPressi kogemusest ei aidanud, et Koolieluga toime tulla. Nojah, järjehoidjate kohale panin ju ära, aga see pole see, mida ma tegelt tahan. Arvatavasti on aeg suunduda (nagu eesmärkidest ka kirjutasin) koduka paikapanemisele. Huvitav, kas kasutada mingit õppeotstarbel loodud jupikest või alustada algusest (veebiressurssi peaks mul tallel olema). Samas – otsest kohustust ju pole. Mida ma kodukaga saavutada tahan. Kui lähtuda sellest, et selle kaudu saaks ehk atesteerimise jaoks vajalik materjal kokku klopsida (aga kas selleks ka valmis ollakse?) või teen asja selleks, et siduda õpetamisega ja/või enesemüügiga.

Mis meetodit ma siis kasutasin? Ikka veel armastan ma mõelda Miks-Mida-Kuidas- Kes/Kus/Millal – Aga mis sii kui protsessina (NLP omad kasutavad seda sageli nii eesmärgistamisel kui analüüsil).